Raamatukogud ja Lilleoru

Lilleoru koolituskeskuses 18.juunil 2019 toimunud volikogu uuendas raamatukogude põhimääruseid, andis rohelise tee kergliiklustee ehitamiseks ja elamukrundi müügiks... Tervitussilt suunas volikogu liikmed õigesse parklasse Seekordne volikogu oli eriline eelkõige toimumiskoha tõttu ja see torkas silma juba toimumiskohale lähenedes. Tervitussilt oli pandud just sellesse kohta, kus tekkis esimene küsimus, et kuhu nüüd edasi.    Üllatused jätkusid hoone esiukse juurde jõudes. Lihtne lahendus - kriidiga tänavakivile kirjutatud tere tulemast, tegi südame soojaks. Lihtne lahendus, aga töötab hästi :) Volikogu algas tavapäraselt kell 17.30 ning selgitasin sissejuhatuseks volikogu liikmetele, et miks ja kuhu oleme kogunenud.  Et tegemist on Lilleoru koolituskeskusega, mis on üks eriline koht. Et peale volikogu istungit antakse meile põhjalikum ülevaade ja teeme ka ekskursiooni valdustes. Lisaks juhendasin volinikke praktilistes küsimustes, milline Wifi võrk valida ja kuidas sujuvalt võrku ühenduda, et Volises volikogu materjalidele ligi pääseda. Kõik said hakkama. Seejärel oli vaba mikrofon. Sõna sai Raivo Uukkivi. Esimene arupärimine jällegi Kiire maaüksuse kohta, et saada täiendavaid selgitusi, mida seadustamise all mõeldakse ja mida vallavalitsus kavatseb ette võtta. Teine arupärimine sotsiaalmeedias lahvatanud nn „mürgitamisskandaalist“. Arupärijate fraktsioon ei ole mõistliku umbrohu mürgitamise vastu, aga Peetris toimunut ei pea ka nemad õigeks (õnneks). Arupärimise sisu oli soov saada ülevaadet olukorrast. Õnnitlesin volikogu liikmeid, kellel oli vahepeal sünnipäev olnud. Lilled said Margus Valgma, Raul Siem ja Tairi Tikko. Seejärel kinnitas volikogu päevakorra ja asus selle kallale.

1. Kinnituse andmine EL toetusmeetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ projektile „Rae valla kergliiklusteede arendamine 5. osa.

Ettekandja vallavanem Mart Võrklaev: tegemist on ilmselt volikogule juba tuttava eelnõuga, sest analoogseid on korduvalt volikogus käinud. Eelnõu kohaselt kinnitab vald, et on konkreetse kergliiklustee (Lagedi-Tuulevälja) rajamine on oluline projekt, et vald garanteerib omaosaluse ja edasise kasutamise avalikes huvides. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius -  nädal tagasi esmaspäeval komisjon arutas. Pikka juttu ei olnud, valla eelarves on kulu ette nähtud. Kohal oli 10 komisjoni liiget ja ühehäälselt otsustasime toetada vastuvõtmist. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – komisjoni koosolek toimus 5.juunil, kohal oli 9 liiget ja kõik kohalolijad olid otsuse vastuvõtmise poolt. Küsimusi ei olnud. Volikogu võttis 16 poolthäälega otsuse vastu.  

2. Suve tn 7a kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel.

Ettekandja vallavanem Mart Võrklaev – olnud majandusameti ala, aga planeeritud elamualaks. Majandusameti asjad plaanis üle kolida Jüri jäätmejaama, et saaks maa maha müüa. Sinna sobib elamumaa rohkem kui mürarohke majandusameti tegevus. Vallavalitsus pakub alghinnaks 70 tuhat, kuigi hindamisakti kohaselt on hind paarikümne tuhande võrra väiksem. Vallavalitsus on seisukohal, et turusituatsioon lubab saada kõrgemat hinda ning seepärast on ettepanek kõrgemaks alghinnaks. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samal koosolekul arutasime. Abivallavanem Madis Sarik andis ülevaate, millal majandusameti masinate jaoks vajalik katusealune valmib. Kolimise ajaks saab. Komisjon toetas müüki ja alghinda ühehäälselt. Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – samal koosolekul arutasime. Põhiarutelu oli alghinna üle. Miks ikka peab olema niipalju kõrgem hindaja pakutust? Vald on aga seni edukalt maad müünud ja ei ole ka müügiga kiire. Seetõttu arutelu lõpuks toetasid kõik komisjoni liikmed eelnõud. Küsimus – kas naabritel on eelisostuõigus, kas on nad kursis?’ Vastus – naabritel ostueesõigust ei ole, detailplaneering on olnud avalik protsess, millest naabrid on teadlikud. Eraldi ei ole teavitatud. Naabritel peaks hea meel olema, sest elamumaa sobib sinna paremini. Küsimus – sealsamas lähedal on müüdud isegi 100 tuh eest sama suurusega tükki, äkki peaks andma vallale madalama hinnaga müügiõíguse? Vastus –enampakkumine on viis, mida vald on kasutanud ja seni edukalt. Saab müüdud ka kõrgema alghinnaga. Küsimus – ajaloos olnud ka näide, et hind on pandud liiga kõrgeks ja ostjaid ei ole tulnud. On tulnud alla lasta. Vastus – on igasuguseid näiteid olnud. Kõnesid ei peetud ning volikogu võttis eelnõu vastu 17 poolthäälega.

3. Rae valla raamatukogude kasutamise eeskirjade kinnitamine.

Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – eelnõuga seoses oli põhiarutelu all terviseandmetega seotud teemad. Jõuti selgusele, et puude liigi küsimise asemel piisab puude olemasolu küsimisest. Vallavalitsus on selgitanud ka lugejaks vormistamise protsessi puudega inimese puhul. Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimehe volitusel komisjoni liige Aivo Hommik – 6.juunil 2019 toimus komisoni koosolek ja oli arutelu. Komisjon nõustus, et raamatukogutöötaja ei pea puude liiki täpsustama. Kokkuvõttes olid kõik komisjoni liikmed vastuvõtmise poolt. Küsimusi ei olnud, kõnesid ei peetud.  Volikogu kinnitas eeskirjad 17 poolthäälega, üks ei hääletanud.

4. Jüri Raamatukogu põhimäärus.

Ettekanne abivallavanem Jens Vendel– parandusettepanekuid ei tulnud, põhimääruse eelnõus on täpsustatud aadressid. Lisatud võimalus ebavajalike tarvikute müügiks. Kaasettekanne Aivo Hommik – arutasime samal koosolekul, parandused olid tehtud. Küla oli muudetud alevikuks. 9 komisjoni liiget olid poolt. Küsimusi ei olnud, kõnesid ei peetud.  Volikogu kinnitas eeskirjad 17 poolthäälega, üks ei hääletanud.

5. Vaida Raamatukogu põhimäärus.

Ettekanne abivallavanem Jens Vendel – eelnõu on teisel lugemisel, midagi lisada ei ole. Kaasettekanne Aivo Hommik – komisjon otsustas toetada. Küsimusi ei olnud, kõnesid ei peetud.  Volikogu kinnitas eeskirjad 17 poolthäälega, üks ei hääletanud.

6. Lagedi Raamatukogu põhimäärus.

Ettekanne abivallavanem Jens Vendel – samam, mis eelmiste eelnõudega. Kaasettekanne Aivo Hommik  - komisjon otsustas toetada. Küsimusi ei olnud, kõnesid ei peetud.  Volikogu kinnitas eeskirjad 17 poolthäälega, üks ei hääletanud. Kuna juba mõned punktid tagasi oli saabunud volikogu liige Henri Ausmaa siis nüüd sai ka tema lilled vahepeal olnud sünnipäeva puhul.

7. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine.

Andsin volikogu esimehena ülevaate olukorrast. Revisjonikomisjonil on puudu neljas liige, sest Lisandra Talving ei ole enam volikogu liige ja seetõttu ei saa olla ka revisjonikomisjoni liige. Kuna Talving oli opositsiooni esindaja siis ootab volikogu ka praegu kandidaati opositsiooni poolt. Opositsioonist oli tol hetkel volikogu saali jäänud vaid Krister Parbo. Kuna ühtegi kandidaati ei esitatud siis katkestasin järjekordselt eelnõu menetluse. Jätkame augustis ja loodame, et opositsioon leiab enda seast sobiva kandidaadi. Sellega oli volikogu ametlik osa lõppenud.   Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik informeeris volikogu, et 5.augustil toimub keskkonnakomisjoni koosolek, mille ainus päevakorrapunkt on Rail Baltic. Toivo Aalja tutvustamas Lilleoru koolituskeskuse peamaja Seejärel sai sõna Lilleoru koolituskeskuse poolt Toivo Aalja, kes alustas oma tutvustus koolituskeskuse kahekordse hoone saamislooga. Et Põhuteatri talad ja seinad on pilliroost. Seest krohvitud kohaliku saviga, väljast traditsioonilise lubikrohviga. Hästi hingav, looduslik ning meie kliimas kestev maja.   Maja köetakse põhimõtteliselt päikeseenergiaga ehk kasutusel on maaküte. Maja põhiline kasutus on koolimaja, aga muul ajal ka koolituskeskusena. Mingil müstilisel põhjusel keeras arvuti selle pildi "külili" ja muuta ei luba:( Seejärel järgnes ringkäik Lilleoru valdustes koos põhjaliku seletusega asjade tähendusest ja nende saamislugudest. Väga huvitav. Kui ringkäik ning seejärel ka õhtusöök olid lõppenud, tänasid Lilleoru eestvedajaid, sest nad on oma tegevusega muutnud Rae valla rikkamaks ühe erilise koha näol. Volikogu sai tutvuda Usun, et kõik kohalviibinud volikogu liikmed ühinevad mu sooviga Lilleoru rahvale – jätkugu ikka jaksu lastele hariduse andmisel ja täiskasvanute arendamisel. Nii näeb välja Lilleoru koolituskeskuse peamaja