Kokkuvõte 2025 a valimistest Rae vallas

Volikogust jäid välja E200, EKRE ja ERK. Viimase puhul aga saab nende esinumbrist abivallavanem, seega päris välja siiski ei jäänud. 

Isamaa pidas valimiste võitjana konsultatsioone kõigi teistega ning otsustas alustada koalitsiooniläbirääkimisi Parempoolsete ja Sotsidega (kokku 15 kohta). Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena on kokku lepitud, et volikogu esimeheks saab Andrus Kaarelson, vallavanemaks Gerli Lehe ja vallavalitsuse koosseisu lisandub neljas abivallavanema koht ja seega saab vallavalitsus olema koosseisus – Raul Siem, Marju Aolaid, Ain Böckler, Alina Ader. 

Rae vallavolikogu 25-st liikmest on 13 uut liiget ehk 52 % on uued. 2021 aastal oli uusi liikmeid 12 ehk siis volikogu uuenes seekord samas suurusjärgus kui eelmisel korral. 

Järgnevalt ükshaaval valimistulemuste põhjustest. 

Isamaa võidu põhjused. Erakonna üleriigiline kõrge reiting. Kohaliku eestvedaja (Gerli Lehe) suur motivatsioon, võimekas mentor (R.Solman) ja igakülgne tugi erakonna peakontori poolt. Mõned kuud enne valimisi toimunud konflikt ja kohaliku juhi vahetus (Priit Põldmäe sisuline tagandamine) viis küll mõned isamaalased nimekirjast (vähemalt 3), aga ülejäänud koondusid seda enam ja võitu see ei määranud. Tunnustusena tuleb öelda, et isamaalased pingutasid päris valimispäevani välja, kaasa arvatud. Valijatele ei jäänud see märkamata ja valijale meeldib valida neid, kes pingutavad valija nimel. 

Isamaa sai kokku 9 mandaati, esinumber Gerli Lehe rekordilised 1304 häält. 

RE hõbeda põhjused. Üleriigiline reiting madal, maksutõusud, suvel Tallinnas toimunud jant tekitas Reformierakonna valijas segadust (tasuta asjade pakkumine) ja kuna kokkuvõttes pealinnas plaanitu ebaõnnestus, siis said reformikate usaldus kahjustada laiemalt. Murenes kuvand võimekast meeskonnast, kes suudab ettevõetu ellu viia. 

Rae vallas oli perioodil 2021-2024 oli ametist lahkunud vallavanem ja kolm abivallavanemat, mis tekitas ka Raes kõhkluse, et kas nad (RE) ikka suudavad kogu järgmise perioodi valitseda. Üks abivallavanema koht oligi viimased pool aastat täitmata ning seetõttu pidi 2024 a novembris vallavanemaks saanud Tarmo Gutmann alates 2025 a jaanipäevast täitma ka puuduva abivallavanema kohuseid. Positiivset mõju valimistulemusele sellest ei olnud, pigem võttis kahes rollis korraga töötamine ära aega kolmanda rolli (kandideeriv poliitik) täitmisest. Tarmo Gutmann küll neljakordistas oma isikliku häältesaagi, aga kokkuvõttes tõi see Bärbel Salumäe ja Mart Võrklaeva järel reformikate seas kolmanda tulemuse. Üldiselt kasvatasid pea kõik volikokku valitud reformikad (v a Võrklaev) isiklikku häältesaaki, aga mandaate saadi kokku siiski üle poole vähem (varem 14, nüüd 6). 

Reformi valimistulemusele avaldas mõju üksinda valitsemine viimased 4 aastat ja seetõttu oli võimalik kõiges süüdistada reformikaid. Kas sellistes asjades, kus otsuste kandepind oli laiem. Näiteks maamaksu otsustamisel 2024 a oktoobris oli poolthääli 15 ja vastuhääli ainult 4, aga valimiste ajaks kadus see kandepinna laius ära. Nii saigi üheks valimiste peateemaks tõusta maamaks, mille puhul hullutati valijaid maamaksu suurusega, mis võiks teoreetiliselt saabuda 7 aasta pärast kui mitte midagi teha (mis ei ole reaalne), aga valimiste eel see töötas. 

Reformierakonna pingutus tõsta valimiste peateemaks Raemõisa kooli rajamine, ei kandnud oodatud vilja. 

PAR volikokku saamise põhjused. Iga kord on valimistel nn protestihääli koguv nimekiri. Eelmisel korral oli selleks Eesti 200 (4 mandaati), seekord Parempoolsed (4 mandaati). Protestivalijad usaldavad neid korra, siis pettuvad ja toetavad järgmisel korral juba uut nimekirja. Parempoolsed tegid aktiivset kampaaniat nii sotsiaalmeedias kui tänaval ning seda toetas ka üleriigiline reiting ja positiivne meediakajastus. Neil õnnestus pöörata maamaks üheks valimiste peateemaks, hirmutada valijaid suurte numbritega ja lubada „kõik tagasi pöörata“, seejuures jättes selgitamata, miks volikogu liikmest Parempoolne juba varem midagi ette ei võtnud. 

KE naasmise põhjused. Nad õppisid eelmise korra veast ja kutsusid tagasi Indrek Uuemaa ning samuti veensid endaga (uuesti) liituma Raivo Uukkivi. Nn vana kaardivägi koosmõjus erakonna kõrge reitinguga Tallinnas tõi neile kokku 4 mandaati volikogus, sh üks uus liige. Vana kaardivägi tähendab ka vanu kombeid, aga loodame siiski parimat.

SDE kohtade kahekordistumise põhjused. Neli aastat tagasi said sotsid ühe koha, kes küll volikokku saades üsna pea sotsid hülgas ja nad esinduseta jättis. Seekordseteks valimisteks tulid sotsid hoopis teistsuguse nimekirjaga (noored ja naised) ning arvestades sotsiaaldemokraatlike ideede kandepinda ühiskonnas, said teenitult kaks mandaati Rae vallavolikokku. 

E200 väljajäämise põhjused. Osaliselt põhjused välja toodud parempoolsete all. Nad alustasid isiklike huvide esindamisest ja seetõttu pääses ebaõnnestumisest vaid Alex Kuusk, kes kasvatas huvid laiemaks ning liitus isamaalastega. Eelmise volikogu passiivsema liikme tiitlile kandideerides oleks kindlasti edukas Evelin Ausmees, kes kogu perioodi jooksul ei võtnud osa ühegi volikogu alalise komisjoni tööst. Aga nagu näitavad hääletustulemused, ei pruugi see valija jaoks määrav olla. Võib-olla valijad lihtsalt ei teadnud seda fakti?!

EKRE väljajäämise põhjused. Seekordsete valimiste üks suur üllatus. Oli laialt levinud arvamus, et erakonna märk on nii tugev, et juba ainuüksi selle pealt saavad volikokku. Aga selgus, et ei olnud nii tugev midagi. Eks oma osa mängis muidugi ka nende esinumbri Meelis Rosenfeldi puudumine põhilistest debattidest ja üldse reklaami vähesus. Ju nad lootsid ka ise erakonna märgi tugevusele ja ei pingutanud väga, et valijate usaldust võita. 

ERK väljajäämise põhjused. Nende volikokku saamine oleks olnud üllatus, sest kuigi nimekiri oli ootamatult pikk, siis valijabaas siiski EKRE-ga sama, lihtsalt natuke viisakam. Kui ERK-ile ja EKRE-le antud hääled kokku liita, oleksid nad kahepeale kokku saanud ühe koha volikogus. ERK-i esinumbrit Raul Siemi võib siiski nende nimekirja (kust ta lahkus 4.novembril 2025) ainukeseks võitjaks pidada, sest temast saab isamaalise vallavalitsuse liige (erakonda ta 2.detsembri 2025 seisuga küll astunud veel ei olnud).  

Rae vallavolikogu valis 27.novembril esimeheks Andrus Kaarelsoni (PAR) ja aseesimeheks Alex Kuuse (Isamaa). 

2.detsembri 2025 volikogu valis vallavanemaks Gerli Lehe (Isamaa) ja kinnitas valitsuse liikmeteks Raul Siemi (Isamaa), Marju Aolaidi (Isamaa), Alina Aderi (SDE) ja Ain Böckleri (PAR). 

Alates 3.detsembrist 2025 algab uue valitsuse kriitikavaba 100 päeva (vähemalt minu jaoks).

Soovin ja loodan, et muutus Rae vallas ei muudaks ära midagi, mis juba on hea, aga tooks muutusi seal, kus saab paremini. 

Lisatud fotodel: 

1. Uus Rae vallavolikogu koosseis 27.11.2025; 

2. Reformierakonna fraktsioon Rae vallavolikogus; 

3. Tagasi astunud vallavalitsus.